Posted in kuriteod, uudised

Ära möista kohut..

Ära mõista kohut, et sinu üle kohut ei mõistetaks’, see tuttav lause pühakirjast ülekantuna Eesti õigussüseemi, ärgitab küsima, kas kohut saavad mõista need inimesed, kelle endi taust sugugi puhas pole.

Tegelikult võiks ka küsida, kas Eesti üldse on õigusriik. Mitmete näidete varal võib öelda, et Eesti on õigusriigist väga kaugel. Eesti õigussüsteemi usaldusväärsust kõigutavad nii kohtunike altkäemaksuskandaalid, kummalised aastatepikkused kriminaaluurimised, mille eesmärgiks paistab olevat opositsioonipolitikute maine õõnestamine ja mis lõpuks kuhugi välja ei vii, nt kurikuulus Panovi juhtum jne Võib öelda ka Eestis ei ole suudetud kinni pidada võimude lahususe printsiibist, poliitika ja õigussüsteem (ja miks mitte ka nö neljas võim ajakirjandus), on paljuski läbi põimunud, jääb mulje et üks on teise lõa otsas.
Samas on selge, et sellised pikalevenivad õigusrumbad rikuvad ka inimeste põhiõigusi.

Samuti on halb, et kohtuotsused on Eestis tihti ettearvamatud, mis kahandab usaldust Eesti õigussüsteemi vastu veelgi.

Kuid millised inimesed mõistavad Eestis kohut?

Näiteks Harju Maakohtu kohtunik Merle Parts (pildil, Delfi)

Paljud mäletavad veel 10 aasta tagust skandaali kus ‘maffiakohtunik’ Parts sai kuulihaava kaela. Tallinna ühes inimtühjast parklas kõlanud lask tekitas tõelise meeditormi, dramaatilised pealkrjad ilmusid ka Soome lehtedes. Parts ise lubas kohtusse kaevata ühe meediaväljaande teise järel, kui nad ‘moonutatud tõe’ avaldamist ei lõpeta.

Merle Partsi kirjeldatakse Eestis, kui ‘kollase meedia lemmikut, kes armastab kuldehteid ja kasukaid’ ja kui ‘võluvat blondiini, kelle kohaleilmumine paneb kihisema iga seltskonna’ (EE juuli 2010). Taoline kirjeldus mõne teise riigi kohtuniku kohta oleks  ennekuulmatu, sest see ei sobiks kokku kohtuniku auväärse statuudiga ja viitaks isegi korruptsioonile õigussüsteemis.

Kohtunik Parts viitas tollal ise et tegu oli eraelulise probleemiga, kuigi (oletatavasti) seadust tundva inimesena ta teab, et privaatsusele kuriteokahtluse korral pole mõtet viidata. Avalik huvi aga juhtunu vastu oli suur, mäletatavasti esitasid isegi riigikogu liikmed Liis Klaar ja Vootele Hansen tollasele siseministrile Seppikule arupärimise seoses Partsi tulistamisjuhtumiga, kuid lõplikku selgust mis juhtus 10 aastat tagasi, pole tänase päevani.

Prokurör Andres Ülviste, kes ütles et Partsi enda käitumises oli kuriteokoosseis, taandas ennast peale seda kiiresti. Kaalul ei olnud ju ainult Partsi, vaid kogu Eesti õigussüsteemi maine. Nimelt väitis Partsi ilmselt ‘kokaiiniuimas ja kogemata’ tulistanud Eero Torger, et Partsil (kes on teatavasti EV valitsuse liikme ex-abikaasa) oli oma tollase abikaasa, kes juhtumisi oli KAPO kõrge ametnik, mõrvamiseks välja töötatud spetsiifiline plaan. Ta soovis oma abikaasa kõrvaldada, ja seejärel lavastada tema surm enesetapuks. Taolise otsuseni olla meeleheitel Partsi viinud abikaasa Priit Tikerpe vägivaldne käitumine.

Kõlab ulmeliselt, üldsegi mitte, kui jätta kõrvale fakt, et Parts oli ja on kohtunik, kelle puhul igasugune kuritegelik käitumine peaks olema absoluutselt välistatud. Torger muutis oma ütlusi ja väitis hiljem et mõtles kogu loo välja. Teada on et Torger loobus oma ütlusest advokaadi soovitusel. Kui ta oleks jäänud oma ütluste juurde, oleks Partsi ähvardanud kuni viie aastane vanglakaristus ja samuti Torgerit ennast, kes oleks sellisel juhul olnud kaasosaline mõrva kavandamises, sest ta oli mõrvaplaanist teadlik ja aitas sellele kaasa Partsile relva hankides.

Ilmselt tehti Torgerile ka selgeks, sinu sõna versus kohtuniku oma,  kumba usutakse. Sugugi ei ole välistatud et Torger pahvatas esimese hooga välja tõe,  raske on uskuda et on olemas inimesi kes arvavad et relva ebaseaduslik omamine (mille tajustkui Partsi kaela üritas veeretada), on raskem kuritegu kui kaasosalus plaanitavas mõrvas. Seega esialgsed ütlused oleks toonud Togerile raskema karistuse kaela. Tavaliselt inimesed ikka üritavad oma osalust vähendada, et võimalikult kergelt pääseda.

Torger suhtles meedia andmetel kuritegelike ringkondadega ja see et auväärt kohtunikuproua temaga üldse kusagil inimtühjas parklas asju ajas on iseenesest mõistetamatu. Partsi sõnul oli tegemist tema turvamehega, kelle palkas ta läbi Pikaro büroo, mida aga Pikaro eitas. Pikaro väidet paistis toetavat ka Torgeri ütlus, et nad sõbrunesid Partsiga ‘ühiste tuttavate kaudu’.

Tulistamisjuhtum klaariti ära kohtuväliselt ja Torgerile määrati karistuseks viis kuud vangistust.

Endine kapolane, Partsi on-off abikaasa Tikerpe oli hiljem koos Panoviga uurimise all viis ja rohkemgi aastat, kuni lõpuks bravuurikalt alanud altkäemaksuprotsess liiva jooksis ja mehed õigeks mõisteti. Tikerpe tituleeris seepeale Eesti õigussüsteemi emotsionaalselt ‘õigusmaffiaks’.

Injuria non excusat iniuriam

Allikad: ajakirjandus

Author:

Writing about crime