Posted in Eesti, henkirikos, justice, uutiset

Syyrialainen pakolainen yritti surmata vaimonsa, jo toinen tapaus Virossa.

Syyrialainen pakolainen yritti surmata vaimonsa, jo toinen tapaus Virossa.
Jo toinen syyrialainen pakolainen yritti surmata vaimonsa Virossa. Tapus sattui Tallinnassa, Lasnamäen kaupunginosassa, muutama päivä sitten. Virolaisen Delfi sivuston mukaan naiselle oli tarjottu töitä ja mies ei ole tätä hyväksynyt ja näin ollen hän sytytti vaimonsa palamaan. Nainen on tällä hetkellä koomassa sairaalassa. 19-vuotias epäilty on vangittu 2 kuukauden ajaksi. Pariskunnan 2 vuotias lapsi, joka oli teon aikana paikalla, on sosiaaliviranomaisten hallussa.
Edellinen tapaus sattui viime vuonna Länsi-Virossa, Haapsalussa kun syyrialainen pakolainen sitoi vaimonsa patteriin ja kaatoi hänen päälle sytytysnestettä. Tuolloin perheen tukihenkilö ehtii väliin ja hälytti poliisit paikalle. Mies tuomittiin ehdolliseen vankeusrangaistukseen ja vapautui pari kuukautta myöhemmin
Lähteet Delfi ja Maaleht
Advertisements
Posted in õigusemõistmine, crime, Eesti, justice, Kuriteod, rikos, uudised

Eestlaste poolt toime pandud mõrvad Soomes

Eestlaste poolt toime pandud mõrvad Soomes

Kui vaadata Soome kõige süngemat ehk siis mõrvu ja tapmisi kajastavat statistikat, figureerivad eestlased seal sagedamini,kui ühegi teise rahva esindajad, mis on väikese rahva kohta hämmastav näitaja. Üheks põhjuseks on kindlasti moraalne allakäik nõukaaja viljastavates tingimustes. Kui piirid läksid lahti, tõi see kaasa eestlaste poolt sooritatud kuritegude laine Soomes. Kuritegude ohvrid on olnud nii soomlased kui ka oma kaasmaalsed,kelle hulgas nii pereliikmeid, sõpru ja tuttavaid kui ka naabreid. Kolmel korral on tapmiste eest süüdi mõistetud naine.

1992 tappis eestlane Märt Krischka 55-aastase soome armee erusõjaväelase, major Kari Tiitineni. Mõrv pandi toime Artjärvel, kus asus ohvri suvekodu. Ohver suri pussitamise tagajärjel saadud vigastustesse. Krischka oli Soome läinud tallu abitööliseks. Kohe järgmisel aastal, 1993 pani 22-aastane Inga Kruus Karkkilas toime veretõõ, mille eest ta sai eluaegse vanglakaristuse, lastes maha 39-aastase soomlase, ohvi enda kodus. Kruus ennast süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ta olla süüdi lavastatud. Kruus vabanes vanglast 2005 aastal ja elab teatavasti Soomes. 1998 aastal tapsid eestlased Marko Mehik ja Alvin Lind Helsingis oma kaasmaalase 28-aastase Kaido Kiige. Ohver seoti kinni ja visati Anjalankoskel jõkke. 22 ja 23- aastased kurjategijad mõisteti Soomes eluks ajaks vangi. Üks meestest vabanes teadaolevalt 2010 aastal.

1999 kägistas 58-aastane Aleksei Rudve Lahtis surnuks oma abikaasa. Tema sai tapmise eest 9 aastat. Paar oli selleks ajaks Soomes elanud 6 aastat.

2000 aastal tappis Alvar Oraver 33-aastase kohaliku naise. Tapmine toimus Tammela vallas, vanas meiereis ja mõrvarelv oli lihanuga, kurjategija oli ametilt lihunik. Oraver oli varem elanud samas majas koos ohvri ja tema meessõbraga. Naine oli soovinud, et mees välja kolib ja teo motiiv oli ilmselt kättemaks. 2001 aastal tappis 38-aastane Sulev Allmere 31-aastase läti kodaniku, Helsingi lähedal Tuusulas. Ohver tapeti lasuga pähe. Kuriteo eest mõisteti talle 12 aasta pikkune vangistus. Teo motiiviks olid erimeelsused, mis oli tekkinud narkorahade jagamisel.

2003 aastal tappis Helsingis Eestist pärit 39-aastane Olga Kello tüli käigus noahoopidega oma abikaasa Viktori. Naine väitis, et tegemist oli enesekaitsega, oma abikaasa surma põhjustamise eest mõisteti talle 6 aastat vangistust. 2004 aastal tappis Soome tööle tulnud 37-aastane Valdo Võrel Raisios 36-aastase soomlase. Mõrv toimus uusaastaööl ja kurjategija oma ohvrit ei tundnud. Võrel elas samas majas, arvatavasti oli soomlane tugevas joobes eksinud korteriga. Samuti alkoholi tarvitanud Võrel tungis talle kallale, ohver suri peksmise tagajärjel. Võrel lohistas ohvri laiba rõdule ja viis selle järgmisel päeval autoga metsa. Võrelile mõisteti 9 aastat vangistust. file63400774_3396d9ab.jpg 2006 aastal tapeti Helsingis 61-aastane majandusteaduste professor. Veretöö eest mõisteti süüdi kaks mees, kellest üks oli Eesti kodanik 23-aastane Mika-Martti Zukov. Teo motiiv oli rööv, mehed soovisid professori purju joota ja temalt väärtasju varastada. Kui korteriperemees külalistel lahkuda palus, lõi Zukov teda viskipudeliga pähe, haarates tema korterist kõik vähegi väärtusliku kaasa. Karistuseks mõisteti talle 11 aastat.

2008 pussitas Vantaas 35 -aastane Jüri Tallerma armukadedushoos oma soomlasest eksabikaasat. Kuritegu leidis aset Martinlaakso bussipeatuses ja mehel polnud see esimene kord oma elukaaslase kallal vägivallatseda. Naise vigastused olid eluohtlikud aga ta jäi siiski ellu. Kuritegu toimus naise 4-aastase lapse silme all. Mees tunnistas ennast süüdi ja sai süüdistuse mõrvakatses. Karistuseks seitse aastat vangistust.

2011 aastal tappis Eestist pärit 37-aastane Oleg Kasutin püstolilaskudega 64-aastase soomlase, tulistades teda ohvrile kuulunud käsirelvast külje pealt kaks korda rindkeresse..Kuritegu pandi toime Kouvolas. erakorteris. Kasutin soovis tappa ka peremehel külas olnud 55-aastast meest, keda ta selga tulistas. Raskelt haavatud ohver suutis aga majast põgeneda ja lasi naabritel abi kutsuda. Karistuseks määrati Kasutinile mõrva ja mõrvakatse eest 12 aastat vangistust

2012 tappis 27-aastane Karmen Kivilo Nurmijärvel oma kaks vastsündinud beebit Algselt sai ta elueagse vangistuse aga ringkonnakohus pidas tegu 4-aasta pikkuse vangistuse vääriliseks .

2014 aastal mürgitas Eestist pärit Lembit Kapanen 84-aastase naise. Mees pidas Salos vanurite hooldusega tegelevat firmat ja oli ohvriga kliendisuhtes. Lisaks mõisteti Kapanen süüdi ebaseaduslikus tervishoiutegevuses, võltsimises, omastamises ning kolmes mõrvakatses. Mõrva motiiviks oli raha ja kasuahnus, sest ohver oli teinud mehe nimele testamendi. Pärandust Kapanen ei saanud, küll aga eluaegse vangistuse.

Pilt kohtusaalist (YLE) kapanen.jpg

2015 aastal laskis 27-aastane aastane Erik Bekker Suonenjoel maha oma 25-aastase venna. Mees sai kaheaastase vangistuse relvaga ettevaatamatult ümberkäimise eest ja kannab karistust Eestis.

Loodetavasti võtavad eestlased end ükskord kätte ja lõpetavad vägivallatsemise hõimurahva juures. Seni aga pole Kalevipoegade ja tütarde suurtest tegudest teisel pool lahte põhjust rääkida.

Artikliis on kasutatud allikatena murha.info foorumit, Soome ja Eesti ajakirjandust
Posted in Eesti, justice, kriminaalasi, kuriteod, politsei

Kenderi kaitseks

See, et Kenderi lühijutu pöhjal alustati kriminaaluurimine on juba iseenesest pretsedenditu.


Eestist on kujunemas ilmselt politseiriik, kus riigiorganid tegelevad tsensuuriga ja sekkuvad loomeinimeste töösse, kuigi ise ei jaga nad sellest ei ööd ega mütsi. Riik on asjata võtnud endale valvekoera ja moraalijüngri rolli. Kenderi väidetava kuriteo puhul jääb ebaselgeks, kes on olnud ohver. Kellele tekitati kahju, kes kannatas? 

Kui kirjanik kirjutab oma teksti, siis ega see ei tähenda, et kirjanik ise nöustuks kõige sellega, mis selles tekstis kirjas on. Detektiivromaanide meister Agatha Christie ‘tappis’ oma teostes kokku umbes 50 inimest, olles ise kõigiti ontlik naisterahvas, kelle puhul pole teada, et ta seadusega pahuksis oleks olnud. Samamoodi ei oleta keegi, et lugeja või potensiaalne lugeja peaks kõik avaldatu heaks kiitma. Samas keelata sellised tekstid, mis on moraali seisukohast küsitava väärtusega, ei ole öige. Kui rookida köik tekstid puhtaks ebameeldivast, – enesetapud, vägivald, ropendamine, valetamine-, ja  sada muud asja,  sellisetest nähtustest, mida me heaks ei kiida, ja jätta alles ainult sellised tekstid, mis on meie moraali ja väärtustega kooskõlas,  siis tuleks pooled maailmakirjanduse väärtteosed ahju ajada.

Me ei kiida heaks seda, et Romeo ennast mürgiga tappis, samas kui Julia ennast pistodaga surnuks pussitas. Fausti leping saatanaga tekitab meis mitmeid küsimusi. Ja mis toimub raamatute raamatus piiblis: Jeesus mõisteti surma mille eest? Mis oli tema kuritegu? Kes oli ohver? Kui see ei olnud õiglus, mis võidule pääses, siis oli see meelevald. Milleks siis sellist karjuvat ülekohust avaldada ja tõlkida sajasse keelde? Miks mitte avaldada teos, kus kuri saab oma teenitud karistuse ja iga hea saab kuhjaga tasutud. 

Püha lihtsameelsus, hüüatas Jan Hus kui ta tuleriidal põletati. Või oli see variserlikkus? Anna aga hagu, mutike.