Posted in kuriteod, mõrv, uudised

Kasuvanemad otse põrgust ehk kuidas Eve ja Meelis Sorts kasulapse surnuks piinasid

Eve 38 a ja Meelis Sortsil 36 a paistis väljaspoolt vaadates olevat kõik kõige paremas korras. Nad olid kodanikud keda nö esimeseks Eestiks kutsutakse.

Maja Pärnu kesklinna lähedal, edukas perefirma mis tegeles kütusetoodete müügiga. Nad einestasid Pärnu parimates restoranides ja käisin puhkamas Pariisis ja Kariibi mere saartel. Eve armastas kalleid riideid, eriti kasukaid. Nad korraldasid oma kodus tihti pidusid kuhu kutsuti sõpru ja äripartnereid, kellele pakuti head-paremat ja kus sampanja voolas ojadena.

Siiski oli üks asi mis paarikese ilusat elu varjutas, nimelt ei saanud nad lapsi ja neil ei olnud pärijaid. Niisiis otsustasid Sorstid võtta endale lastekodust lapse. Nõmme lastekodust said nad endale ‘prooviks’ 5 aastane tüdruku, siiski vaatasid Sorstid varsti et tüdruk ei ole neile sobiv. Esiteks oli tüdruk liiga vana ja teiseks oli tal Sortside meelest raske iseloom. Sorstid ostustasid käitumisprobleemidega lapse lastekodusse tagastada ja nõudsid uut last. Kui rahakott lubab ei ole midagi võimatut päikese all, veel vähem Eesti Vabariigis. Vastavalt pere soovidele pakuti neile uut last, 1-aastast Martinit.

Paarikesele poiss meeldis, nad adopteerisid lapse ametlikult ja laps sai endale Sortside perenime. Probleemid tekkisid õige pea, sotsiaalametnikud, kes kaebusele reageerisid, leidsid et poiss oli alatoidetud ja samuti olid ta näol verevalumid. Siiski arvasid nad, et muretsemiseks pole põhjust.

24 aprillil 1995 sai Pärnu politseikomissar Uno Reedik telefonikõne oma vanalt tuttavalt Meelis Sortsilt, kes palus ‘Tule kohe meile, meie kasupojaga on juhtunud õnnetus. Paistab et ta ei hinga enam.’

Reedik tõttas kohale ja leidi eest lapse verise laiba, mis lebas voodil. Verepritsmeid oli näha nii voodil, vaibal kui Eve Sortsi riietel.

Reedik helistas politseijaoskonda ja teatas juhtunust. Alustati kriminaalmenetlust.

Ülekuulamisel rääkis Eve et laps oli terve õhtu virisenud ja Eve oli kaotanud lõpuks enesekontrolli ja löönud last, kes oli kukkunud põrandale. Lapse suust oli tulnud natuke verd aga muidu paistis, et temaga on kõik enam-vähem korras. Eve oli olnud purjus ja mees oli palunud teda et ta ei helistaks hädaabinumbrile, sest mees kartis. et laps võetakse neit ära.

Laps pandi oma voodisse, kuid järgmisel hommikul märkasid nad, et laps on ilmselt surnud.

Shokeeriv tõde

Juhtunud uurimisel selgus et lapsel olid väga tõsised vigastused, mis olid võinud tekkida ainult väga julma kohtlemise ja peksmise tagajärjel. Lapse surma põhjustasid löögid pea piirkonda, lapsel oli mitmeid vigastusi  samuti keha piirkonnas, lõikehaavu ja verevalumeid.

Samuti märkasid uurijad, et laps oli väike ja alatoidetud. Uurijad jõudsid järeldusele, et Eve Sorts valetab ja otsustasid ta arreteerida.

Sortside majja tehti läbiotsimine, mille käigus leiti ühelt riiulilt videokasette millel oli vägivaldset pornot. Samuti leiti samalt riiulilt paar kasetti mida vaadates selgus, et Meelis Sorts oli filminud kuidas tema abikaasa last piinab ja tema kallal vägivallatseb. Ka lapse tapmine oli videole salvestatud, peale tapatööd harrastas paarike kirglikut seksi.

Uurija Krüger ütles et kui ta videomaterjali vaatas, tuli tal tunne, et hakkab hulluks minema ja parajasti sisenes tema kabinetti üks kolleeg, kelle pilk jäi korraks teleekraanile pidama ja kes seejärel nutma puhkes.

Meelis Sorts tunnistas oma kaasosalust kuid eitas et oli ise lapse suhtes vägivaldne olnud. Eve Sorts imestas veel kohtuski miks ametnikud neile lapse andsid, sest ‘meie ei ole mingid lapsevanemad’. Eve tunnistas samuti et näljutas teadlikult last tema karistamiseks, samuti tunnistas ta korduvat lapse kallal vägivallatsemist.

Mitmed nende sõbrad tuttavad tunnistasi et nad isegi ei teadnud et paaril on laps. Last varjati ilmselt vägivallatsemise varjamiseks.

Eve Sorts sai süüdistuse tahtlikus tapmises, kohtupsühhiaatrid tunnistasid ta terveks ja teda karistati 8 – aastase vangistusega. Meelis Sorts tegi enne kohtuprotsessi algust enesetapu.

Eve Sorst, kui ta põrgusse pole läinud, on tõenäoliselt nime vahetanud. Ühtegi asjaga seotud olnud ametnikku vastutusele ei võetud.

Juhtumist kirjutab täpsemalt Tiiu Põld raamatus Kurjuse karistus 2002

Posted in homicide investigation, kuriteod, mõrv, uudised

Kolmikmõrv Luksemburgis, eestlasest kahtlusaluse isik teada

Pildil Rainer Umda ja mõrvaohver Janika Noormets

 

Luksemburgis kolmikmõrvas kahtlustatava eestlase isik on kohaliku meedia andmel selgunud, selleks on 28 aastane Rainer Umda.

Julm veretöö toimus umbes 400 elanikuga Flaxweileri väikelinnas juulis 2010. Kohalikus meedias Flaxweileri-mõrtsukaks kutsutava noormehe üks väidetavatest ohvritest oli eestlane, tema tüdruksõber 28-aastane Janika Noormets.

 

Teised ohvrid olid 45-aastane Belgia ärimees Eric Lackner ja tema Kõrgõstanist pärit abikaasa.

Süüdistatav on oma teod üles tunnistanud ja samuti osales ta tapatööde rekonstrueerimisel (pildil). Foto Lëtzebuerg Privat

Tapatööd on ta sooritanud kööginoaga millel 25 cm pikkune tera.

Luksemburgi nädalalehe Letzebuerg Privat andmeil sai toimingutega lõplikult selgeks, et Rainer tappis kõigepealt majas Janika ja 35aastase kirgiislanna, seejärel garaaži ees Luksemburgi ärimehe.

Võimaliku motiivi kohta andmed puuduvad, meedias on räägitud kahtlustatava alkoholiprobleemist.

Pildid mõrvapaigast. Volksfreund.de

 

link

Posted in kuriteod, mõrv

Brüsseli Eesti esinduses töötanud naise mörvajuhtumit ümbritseb salapära

Eestlastele meeldib uskuda, et raskeid kuritegusid Eestis (vöi kui ohver on eestlane) sooritavad  vaid venelased, mustlased jne Nt eluaegsete vangide hulgas on töesti teised rahvused tugevalt esindatud, miks see nii on, seda analüüsi pole kunagi tehtud.

Pildil Eesti esindus Brüsselis

eestrMeedias ilmus juhtumi kohta napisönaline teade, millest selgus, et Eesti Brüsseli esinduses Euroopa liidu juures töötanud naise mörvariks on ilmselt tema 25-aastane elukaaslane, kes ka ise haiglas koomas viibib. Ilmselt tegemist järjekordne armukadedusdraamaga, mis on individualistidest eesti meeste puhul suhteliselt tavalised. Et juhtumi kohta on vähe infot, vöib oletada et mörvari puhul on tegemist just eestlasega, seetöttu üritatakse juhtum kiiresti unustada, viidatakse eelköige eraelu puutumumatusele, sest eestlased ju raskeid kuritegusid ei soorita.
Nö kurikamehe isik ja pilt olid kohe meedias, aga tema polnud ju eestlane, samuti Tartumaal kaks vana naist tapnud mustlase isik oli teada. Luksemburgis kolmikmörva sooritanud eestlase puhul avaldati tema eesnimi, Öhtulehe artikkel kaevati kohe kahtlustatava omaste poolt ASN-i.

Eestlaste ringkaitse on alati väga tugev, mis puudutab eestlaste sooritatud raskeid kuritegusid.

Eruelu puutumatus on heaks ettekäändeks, mille taha pugeda. Harva kohtad maad, kus teiste eraellu nii räigelt sekkutakse kui eestis, ja seda mitte niivörd meedia vaid just kaaskodanike poolt, tean seda omast kogemustest. (Samas elatakse ise körgete hekkide ja aedade taga, kuri koer vastu aiaväravat lörisemas.) Samas on igati pöhjendatud info avaldamine, kui vöib eeldada, et sellega kaasneb avalik huvi. Ja kuriteod on just sellised teemad, mille puhul on avalik huvi olemas, näiteks euroopalikus meedias ei jäta üksi ajaleht krimiteemalist lugu avaldamata, pöhjusel, et keegi arvab, et tema eraelu häiritakse. Vastupidi, viimnegi kui üksikasi tiritakse päevavalgele. Aga mitte Eestis. Suurimad ajalehed sulgesid isegi kommentaariumid, et jumala pärast midagi välja ei imbuks (Delfi, Postimees, ôhtuleht jne). Nii palju on teada, et ‘kohalike seas levivate juttude pöhjal mainitakse vigastusi ohvri kaelal. Naise nime ja ametit ei avaldatud’.

Vanasti öeldi selle kohta, et Potjomkini küla. Iseloomustab ka tänast Eestit ja Eestis valitsevaid hoiakuid väga hästi. Sest vaba mees ei tapa? Kas töesti?

Posted in homicide, homicide investigation, justice, mõrv, mord, murder, rikostutkinta

Ruotsin kannibaalimurha

Perjantai iltana, 12 marraskuuta 2010 sai hätäkeskus puhelun jossa mieshenkilö ilmoitti että hän oli surmannut tyttöystävänsä. Uhri oli surmattu ykistyisasunnossa Skarassa ja hän oli 40 vuotias viiden lapsen äiti Helle Christensen.

Kun poliisipartio saapui paikalle, näky oli järkyttävä. Surma oli erittäin raaka. Tekijä oli osin paloitellut ruumiin, irrottanut ruumiinosia, leikannut irti uhrin pään. Motiiviksi hän ilmoitti että hän halusi tietää miltä ihmisliha maistuu.

Tekijä on 30 vuotias Isakin Daniel Jonsson ja hänellä on rikostausta. Viimeisen parin vuoden aikana hänellä ei ole ollut vakituista työpaikkaa eikä tuloja. Uhri ja tekijä seurustelivat muutaman vuoden (Kuvassa).Tekijä vangittiin ja hänet passitettiin mielentilatutkimukseen saman tien

Aftonbladet

Posted in henkirikos, mõrv, rikos, rikostutkinta

Viron kirvesmurhaajalla jo kaksi uhria

Viron Tartonmaalla on surmattu kaksi iäkästä naista, torstaina 16 syyskuuta. Uhrit olivat 83 ja 77-vuotiaita. Naiset asuivat yksin, Kobratun ja Vedun kylissä, tekijä on surmannut uhrinsa raa’asti, surmaväline on oletettavasti kirves. Toinen uhreista oli joutunut väkivallan kohteeksi myös aikaisemmin, vanha naista pahoinpiteltiin raa’asti viime kesällä hänen kotoaan, kertoo naapuri. Surmatekojen jälkeen tekijä oli sytyttänyt heidän talonsa tuleen.

On mahdollista että tekijä oli liikkeellä polkuopyörällä. Surman mahdollinen motiivi saattaa olla ryöstö, arvellaan Viron poliisista. Yksi mahdollinen todiste on päähine jonka poliisi on löytänyt rikospaikalta.

Rikospaikka Vedun kylässä

Rikospaikka Kobratun kylässä

Postimees

PÄIVITETTY 18.09 Epäilty on saatu kiinni. 58 vuotias mies on vapautunut vankilasta tänä vuonna ja hänellä on väkivaltarikoksia taustallaan.
Päivitetty 20.08 Tekijäksi epäillään 58 vuotiasta Viron ‘mustalaista’ August Burkevitš’ia. Hän on paikallinen mies, joka asui samassa talossa useiden sukulaisten tms kanssa. Mustalaisperhe aiheuttaa paljon päänvaivaa paikallisille, heidän tilillään on useita varkauksia. Taloon on muuttanut viime aikoina lisää mustalaisia Latviasta. uutisoi paikallinen media.
Karkumatkalla, ilmeisesti päihtynyt tekijä välttyi täpärästi törmäyksen maasturin kanssa, uutisoi Postimees-lehti. Mies kaatui pyörällään ja jatkoi karkumatkaa.

Postimees