Nagu kirjutab tänane Päevaleht, on kurikamörvar siiski ka uusi kuritegusid toime pannud, teda kahtlustatakse vägistamises.
Ôiguskaitseorganid ei taha seda eriti tunnistada kuid vöib üpris kindlalt oletada et just DNA viis kurjategija jälile.
Politsei töö möödunud ca 10 kuu jooksul ei ole andnud tulemusi, ja kuritegu lahenes tänu uue ohvri julgusele, nagu märgib Päevaleht, kes hoolimata kahtlustatava ähvardustest, tegi tema kohta kuriteoteate. DNA vôrdlus osutus nö ‘match’ks. Uurimisorganid selgelt vähendavad DNA olulisust mis on töenäoliselt kurieteo lahendamisel olnud tähtsaim töend, andes avalikkusele signaale nagu oleks just tubli politseitöö viinud kurjategija jälile.
Puru silma ajamiseks vöib pidada ka seda, kui uurimisorganid väidavad et kuriteo lahendamisele ei aidanud kaasa kellegi antud vihje, tänane Päevaleht väidab just vastupidist.
Seega oskas ka kahtlustatav oletada oma kinnipidamist, kommenteerides oma tegusid suhtlusportaalis ja esitades möni päev enne kinnipidamist töökohas lahkumisavalduse.Hämmastav et pea igapäev kuriteopaigast mööda jalutav mörtsukas ei tekitanud politsei mingeid küsimusi, samas näit küsitleti kuriteopaiga läheduses viibinuid ajakirjanikke.
Politsei enda pingutusi ja suutlikkust vöib seega hinnata peaaegu nullilähedasteks.
Appi tuli siin ilmselt et ônnelik juhus.Vöi siis lihtslat ühe kodaniku julgus.
Politseil aga ei ole julgust seda tunnistada.