Posted in Eesti, justice, kriminaalasi, kuriteod, politsei

Kenderi kaitseks

See, et Kenderi lühijutu pöhjal alustati kriminaaluurimine on juba iseenesest pretsedenditu.


Eestist on kujunemas ilmselt politseiriik, kus riigiorganid tegelevad tsensuuriga ja sekkuvad loomeinimeste töösse, kuigi ise ei jaga nad sellest ei ööd ega mütsi. Riik on asjata võtnud endale valvekoera ja moraalijüngri rolli. Kenderi väidetava kuriteo puhul jääb ebaselgeks, kes on olnud ohver. Kellele tekitati kahju, kes kannatas? 

Kui kirjanik kirjutab oma teksti, siis ega see ei tähenda, et kirjanik ise nöustuks kõige sellega, mis selles tekstis kirjas on. Detektiivromaanide meister Agatha Christie ‘tappis’ oma teostes kokku umbes 50 inimest, olles ise kõigiti ontlik naisterahvas, kelle puhul pole teada, et ta seadusega pahuksis oleks olnud. Samamoodi ei oleta keegi, et lugeja või potensiaalne lugeja peaks kõik avaldatu heaks kiitma. Samas keelata sellised tekstid, mis on moraali seisukohast küsitava väärtusega, ei ole öige. Kui rookida köik tekstid puhtaks ebameeldivast, – enesetapud, vägivald, ropendamine, valetamine-, ja  sada muud asja,  sellisetest nähtustest, mida me heaks ei kiida, ja jätta alles ainult sellised tekstid, mis on meie moraali ja väärtustega kooskõlas,  siis tuleks pooled maailmakirjanduse väärtteosed ahju ajada.

Me ei kiida heaks seda, et Romeo ennast mürgiga tappis, samas kui Julia ennast pistodaga surnuks pussitas. Fausti leping saatanaga tekitab meis mitmeid küsimusi. Ja mis toimub raamatute raamatus piiblis: Jeesus mõisteti surma mille eest? Mis oli tema kuritegu? Kes oli ohver? Kui see ei olnud õiglus, mis võidule pääses, siis oli see meelevald. Milleks siis sellist karjuvat ülekohust avaldada ja tõlkida sajasse keelde? Miks mitte avaldada teos, kus kuri saab oma teenitud karistuse ja iga hea saab kuhjaga tasutud. 

Püha lihtsameelsus, hüüatas Jan Hus kui ta tuleriidal põletati. Või oli see variserlikkus? Anna aga hagu, mutike. 

Posted in justice, kuriteod, mõrv, uudised

Regina Soosalu ootas Malaisias kohut seoses kanepi omamisega

Eile teatas Malaisia politsei, et kinni on peetud ka Regina meessõber, kes on Malaisia kuningliku perekonna liige. Kohus otsustas ta kinni pidada esialgu nädalaks. Samas arreteeriti ka meessõbra tuttav või assistentt nimega Augustine. Veel on arreteeritute hulgas baarman, kaks paadimeest ja hotelli manager.

Kohalik meedia teatas täna, et noorte suhe polnud sugugi pilvitu.
Nad jäid vahele 6 grammi kanepi omamisega selle aasta jaanuaris, oma süüd nad ei tunnistanud. Nad lasti kautsjoni vastu vabaks ja hetkel ootasid nad kohut. Malaisia narkoseadused on ühed rangemad kogu maailmas. Raskemate narkokuritegude puhul (näiteks üle 200 grammi kanepi omamine) karistatakse Malaisias surmanuhtlusega. Antud koguse puhul ilmselt oleks ta pääsenud mõne kuu pikkuse vangistusega ja või/kopsaka rahatrahviga. Soosalule tehti ka narkotest, mis kinnitas, et modell oli kanepit tarvitanud.

Regina pidi saarel peatuma hotellis, mille omanik oli tema meessõbra perekond.
Lääne Elu andmetel oli Soosalu pärit Haapsalust. Perekond sai tema surmast teada mitu päeva hiljem ja sedagi Facebooki kaudu. Regina vanemad peaksid lähipäevil Malaisiasse saabuma. 
Malaisias on Soosalu juhtum saanud suure avaliku tähelepanu osaliseks.

Allikas: TheMalayMailOnline 

Posted in õigusemõistmine, inimröövid, kadunud, kriminaalasi, kuriteod, mõrv, uudised

9-aastase Varvara juhtum

9-aastane Varvara kadus Narvas mõni päev tagasi ja tema vägivallatunnustega surnukeha leiti täna tema kodu lähedalt jäähalli juurest. Tüdruku surnukeha oli riieteta ja ta oli maetud lume alla.

Pildil Varvara Ivanova

varv444

Politseiameti peadirektor Raivo Küüt ütleb Delfis et juhtum on erakordne ja midagi sellist pole Eestis varem juhtunud. Kes on lugenud endise prokuröri Heino Tõnismägi mälestusi ‘Ajaroimad’ , teab et see ei pea paika. Taolised juhtumeid tuleb Eestis tõesti ette haruharva. Ometi on olnud selliseid juhtumeid ka varem.

Lapseröövijuhtum leidis aset aastal 1968, kus 8-aastane Dagmar kadus Tallinna linnast päise päeva ajal, nagu vits vette. Tema surnukeha leidsid juhuslikud möödakäijäd Rocca Al Marest. Lapse röövijaks osutus siseministeeriumi töötaja. Teda karistati surmanuhtlusega, mis ka täide viidi.  link

Aastast 1989 on teada juhtum kus lapserööv osutus lavastuseks. 2-aastane Mailis kadus Pärnu-Jaagupi lähedalt Ertsma külast ja tema surnukeha leiti tiigist samal päeval. Siis kahtlustas politsei või tollal miilits) tshuvassist naabrimeest, kuid tüdruku pere ja lähisugulasi üle kuulates langes kahtlus tüdruku emale, kes ka teo üles tunnistas. Ta tekitas ka tüdrukule vigastusi, mis viitasid vägistamisele. Tüdruku olevat ta tapnud ‘raevuhoos’. Teda karistati 8 aastase vangistusega.

Taolised kuritegude uurimine on alati väga keeruline. Eesti politseil puudub tõenäoliselt kogemus ja oskus antud kuriteo kiireks avastamiseks.

Hetkel uuritakse kuritegu vabaduse võtmisena ja lahkamine tulemustest selgub täpne paragrahv. Hetkel ei ole siiski kahtlust, et tegemist on mõrvaga. Võttes arvesse et tüdruk oli maetud lume alla ja tema surnukeha oli alasti, ei saa juhtumit õnnetusjuhtumina või loomuliku surmana kuidagi kvalifitseerida. Kui tüdruk suri vägivalla tõttu, on tegu tapmisega igal juhul.

Et raskendavana asjaoluna võib pidada ohvri vanust, samuti võimalikku seksuaalrünnakut, peaks tegu minema mõrvaparagrahvi alla, kus tegijat ootab eluaegne vangakaristus, mis Eestis on miinimum 30 aastat, kui president kurjategijale varem armu ei anna (seni pole seda ükski president eluaegsete puhul teinud).

Esimesena sammuna peaks läbi kammima piirkonnas elavad pedofiilid ja seksuaalkurjategijad. See ei peaks keeruline olema, arvestades et enamik on politseiregistris.

Suhteliselt ebatõenäoliseks tuleb pidada väiteid, et tüdruku surnukeha on alles hiljem leidmispaigale toodud. Kui linn oli täis vabatahtlikke, kes liikusid ka öösel, siis vaevalt kurjategijal oleks olnud julgust surnukehaga avalikus paigas toimetada. Ei oska öelda, kas tüdruku otsingutel kasutati koeri, kuid lume alt ei saa koerad alati lõhnajälge, nii et tüdruku laip on olnud ilmselt samas kohas kogu aeg.

Foto Postimees

varv5

Ühe versioonina uuritakse lapse kadumisjuhtumite puhul rutiinselt, kas nö lapserööv ei ole lavastus ja kas laste vanematel või teistel pereliikmetel pole süüd lapse kadumises. Laps on tapetud arvatavalt kusagil mujal, kuid kuriteopaik ei ole teada. Vähemalt meedias avaldatud piltide põhjal ei ole küll näha et politseinikud laiba leidmiskohal põhjalikku tööd oleks teinud, otsides DNA jälgi jne (Loomulikult on siin võimalus et jäähalli juurest leidub kellegi DNA, kes pole üldse kuriteoga seotud, vaid on näiteks tüdruku otsingutel kaasa löönud. Kõik see teeb kurjategija tabamise veelgi keerilisemaks.) Samuti ei ole teada, et lapse kodu oleks üle vaadatud. Politsei pole ühtegi versiooni välistanud, kuid kuna on sissetoodud nö Venemaa liin – kuigi pole mingit põhjust uskuda, et kurjategija oleks Venemaalt – siis võib arvata, et uurimine on üsna ummikus.

Posted in õigusemõistmine, kohtud, kuriteod, uudised

Eestis kodanike väljaandmisel tõendeid ei hinnata

Vastavalt EV riigiprokuröri Norman Aasa selgitustele ERR riigiportaalile annab Eesti välisriikidele välja aastas 40-60 inimest. Loovutamisostusega seoses ei hinda kohus tõendeid vaid inimene antakse peaasjalikult võõrriigile alati välja. Venemaaga on Eestil leping mille kohaselt Eesti oma kodanikke ei loovuta. 40-60 inimest aastas tundub väikese riigi kohta suur arv. handshake_1

Samas on riike, kes oma kodanikke välisriikidele üldse ei loovuta. Loovutamisotsuse võib küll vaidlustada kohtus, kuid suure tõenäosusega antakse isik alati välja.

Hiljuti tuli ilmsiks Neeme Lauritsa juhtum, kes süütuna Soomes vangi mõisteti. Eesti andis oma kodaniku silma pilgutamata välja, tagamata talle vähimatki õiguslikku kaitset.

Eesti on seotud mitmete Euroopa Liidu kui ka rahvusvaheliste lepingutega, samad lepingud kohustavad Eestit kaitsma ka inimeste õigusi. Eestis ühtegi eraldi seadust nagu näiteks Soomes mis loovutamisprotsessi reguleeriks, pole. Kahetsusväärselt ei pea Eesti Vabariik vajalikuks kaitsta oma kodanike õigusi vaid loodab pimesi võõrriigi õigusmõistmise objektiivsusele.

Lisaks aastatepikkusteks venivatele kohtuprotsessidele, teeb siis Eesti ka selliseid kahtlasi loovutamisotsuseid, rikkudes räigelt oma kodanike õigusi. Et inimõigustega on Eestis lood halvad, seda näitab ka Euroopa Inimõiguste kohtu statistika, kus mõne aastaga on Eesti kohta tehtud kaebuste arv kasvanud üle kahe korra. (PM 05.02.12)

Antud väljaandmis-praktikat ei saa pidada õigusriigi vääriliseks. Sellised väljaandmised näitavad eelkõige Eesti riigi nõrkust ja lakeilikkust, võib öelda ka ükskõiksust.

ERR

Posted in justice, kuriteod, pantvangidraama, uudised

Piinlik juhtum kaitseministeeriumis

Esialgse info kohaselt sisenes neljapäeval 11. augusil Tallinna Kaitseministeeriumi hoonesse meesterahvas kes oli ilmselt relvastatud ja tal oli kaasas ka lõhkeainet.

Ametlik versioon tuleb tunnistada on netikommentaarides vastu võetud mõningase skeptitsismiga.

Et keegi vigastada ei saanud, olevat korrakaitsjate tubli töö tulemus. Kuid kas selline enese saba kergitamine ka põhjendtud on, me ei tea ega ilmselt saa ka kunagi teada. Kahtlusalune olevat ohtralt politseinike pihta tulistanud ja lausa lõhkeaine pakke lõhanud, millega õigustati tema mahalaskmist. Samas jäid ministeeriumi hoone kahjustused minimaalseks ja politseinikest keegi vigastada ei saanud, kuulirahest hoolimata.

Foto sündmuskohalt/Postimees

Ründaja isik on teada, ta on Tartu Ülikoolis juristihariduse saanud 57-aastane Karen Drambjanil. Tal oli ilmselt Maardus omanimeline advokaadi büroo, millel ei olevat läinud viimasel ajal kõige paremini. Mees ilmselt ei rääkinud eesti keelt, seetõttu oli tal omal alal ka raske tegutseda.

Meedias räägitakse mehe äkilisest iseloomust, samas tuuakse näiteks norra massimõrva. Tuleb meelde Liibanoni juhtum, eestlased tahaksid nagu vägisi pildile saada rahvusahelisel areenil, et ennast tõsiseltvõetava riigina näidata. Aga uurimine jõudis vaevalt alata kui Ansip juba Norrast saadud inspiratsiooni versiooniga välja tuli ja Laar omakorda rõhutas, et tegemist oli vasakpoolse maailmavaatega inimesega, ja arvas et teo motiiv oli kindlasti poliitiline. Muide Norra massimõrvar pidas ennast pigem paremäärmuslaseks. Eesti andis vastulöögi – ka vasakpoolsed oskavad! Ometi on need kaks sündmust võrreldamatud, Eestis ohvreid ei olnud ja Norra massimõrvar planeeris oma rünnakuid aastaid, Eesti juhtumi põhjal küll midagi sellist oletada pole alust. Muidugi pole välistatud taoliste juhtumite kordumine tulevikus. Ükski riik pole nende eest täielikult kaitstud.

KAPO pressikas meenutas pigem mõne vene õigusorgani jututuba,  kus oli kuulda vastuseid ‘ei kommentaari’ ja ‘kust se seda kuulsite’.

Kui KAPO komissar eitas pressikal et pantvange võeti siis Aktuaalses Kaameras ta rääkis juba vastupidist, samas klassikalise pantvangi draamaga ei olevat olnud tegemist, kuna nõudmisi ei esitatud. Siingi tuleb meelde Liibanoni juhtum, ka siis kinnitasid poliitikud üksteise võidu, et nõudmisi pole.

Poliitlisest vahu kloppimisest hoolimata võiks arvata et tegemist oli mõne isiksuse või psüühilise häirega inimesega, meeltesegadushoos kordapandud teoga.

Ansip lubab nüüd ministeeriumi turvalisse koha kolida. Arvata on et Venemaa heaks nuhkinud Simmi tegevus tekitas riigile oluliselt rohkem kahju,  samas võib riik kui selline ennast ilmselt turvaliselt tunda ka edaspidi, sest NATO vihmavari on vihmasel päeval varnast võtta. Vähemalt nii loodetakse.

Posted in kuriteod, uudised

Ära möista kohut..

Ära mõista kohut, et sinu üle kohut ei mõistetaks’, see tuttav lause pühakirjast ülekantuna Eesti õigussüseemi, ärgitab küsima, kas kohut saavad mõista need inimesed, kelle endi taust sugugi puhas pole.

Tegelikult võiks ka küsida, kas Eesti üldse on õigusriik. Mitmete näidete varal võib öelda, et Eesti on õigusriigist väga kaugel. Eesti õigussüsteemi usaldusväärsust kõigutavad nii kohtunike altkäemaksuskandaalid, kummalised aastatepikkused kriminaaluurimised, mille eesmärgiks paistab olevat opositsioonipolitikute maine õõnestamine ja mis lõpuks kuhugi välja ei vii, nt kurikuulus Panovi juhtum jne Võib öelda ka Eestis ei ole suudetud kinni pidada võimude lahususe printsiibist, poliitika ja õigussüsteem (ja miks mitte ka nö neljas võim ajakirjandus), on paljuski läbi põimunud, jääb mulje et üks on teise lõa otsas.
Samas on selge, et sellised pikalevenivad õigusrumbad rikuvad ka inimeste põhiõigusi.

Samuti on halb, et kohtuotsused on Eestis tihti ettearvamatud, mis kahandab usaldust Eesti õigussüsteemi vastu veelgi.

Kuid millised inimesed mõistavad Eestis kohut?

Näiteks Harju Maakohtu kohtunik Merle Parts (pildil, Delfi)

Paljud mäletavad veel 10 aasta tagust skandaali kus ‘maffiakohtunik’ Parts sai kuulihaava kaela. Tallinna ühes inimtühjast parklas kõlanud lask tekitas tõelise meeditormi, dramaatilised pealkrjad ilmusid ka Soome lehtedes. Parts ise lubas kohtusse kaevata ühe meediaväljaande teise järel, kui nad ‘moonutatud tõe’ avaldamist ei lõpeta.

Merle Partsi kirjeldatakse Eestis, kui ‘kollase meedia lemmikut, kes armastab kuldehteid ja kasukaid’ ja kui ‘võluvat blondiini, kelle kohaleilmumine paneb kihisema iga seltskonna’ (EE juuli 2010). Taoline kirjeldus mõne teise riigi kohtuniku kohta oleks  ennekuulmatu, sest see ei sobiks kokku kohtuniku auväärse statuudiga ja viitaks isegi korruptsioonile õigussüsteemis.

Kohtunik Parts viitas tollal ise et tegu oli eraelulise probleemiga, kuigi (oletatavasti) seadust tundva inimesena ta teab, et privaatsusele kuriteokahtluse korral pole mõtet viidata. Avalik huvi aga juhtunu vastu oli suur, mäletatavasti esitasid isegi riigikogu liikmed Liis Klaar ja Vootele Hansen tollasele siseministrile Seppikule arupärimise seoses Partsi tulistamisjuhtumiga, kuid lõplikku selgust mis juhtus 10 aastat tagasi, pole tänase päevani.

Prokurör Andres Ülviste, kes ütles et Partsi enda käitumises oli kuriteokoosseis, taandas ennast peale seda kiiresti. Kaalul ei olnud ju ainult Partsi, vaid kogu Eesti õigussüsteemi maine. Nimelt väitis Partsi ilmselt ‘kokaiiniuimas ja kogemata’ tulistanud Eero Torger, et Partsil (kes on teatavasti EV valitsuse liikme ex-abikaasa) oli oma tollase abikaasa, kes juhtumisi oli KAPO kõrge ametnik, mõrvamiseks välja töötatud spetsiifiline plaan. Ta soovis oma abikaasa kõrvaldada, ja seejärel lavastada tema surm enesetapuks. Taolise otsuseni olla meeleheitel Partsi viinud abikaasa Priit Tikerpe vägivaldne käitumine.

Kõlab ulmeliselt, üldsegi mitte, kui jätta kõrvale fakt, et Parts oli ja on kohtunik, kelle puhul igasugune kuritegelik käitumine peaks olema absoluutselt välistatud. Torger muutis oma ütlusi ja väitis hiljem et mõtles kogu loo välja. Teada on et Torger loobus oma ütlusest advokaadi soovitusel. Kui ta oleks jäänud oma ütluste juurde, oleks Partsi ähvardanud kuni viie aastane vanglakaristus ja samuti Torgerit ennast, kes oleks sellisel juhul olnud kaasosaline mõrva kavandamises, sest ta oli mõrvaplaanist teadlik ja aitas sellele kaasa Partsile relva hankides.

Ilmselt tehti Torgerile ka selgeks, sinu sõna versus kohtuniku oma,  kumba usutakse. Sugugi ei ole välistatud et Torger pahvatas esimese hooga välja tõe,  raske on uskuda et on olemas inimesi kes arvavad et relva ebaseaduslik omamine (mille tajustkui Partsi kaela üritas veeretada), on raskem kuritegu kui kaasosalus plaanitavas mõrvas. Seega esialgsed ütlused oleks toonud Togerile raskema karistuse kaela. Tavaliselt inimesed ikka üritavad oma osalust vähendada, et võimalikult kergelt pääseda.

Torger suhtles meedia andmetel kuritegelike ringkondadega ja see et auväärt kohtunikuproua temaga üldse kusagil inimtühjas parklas asju ajas on iseenesest mõistetamatu. Partsi sõnul oli tegemist tema turvamehega, kelle palkas ta läbi Pikaro büroo, mida aga Pikaro eitas. Pikaro väidet paistis toetavat ka Torgeri ütlus, et nad sõbrunesid Partsiga ‘ühiste tuttavate kaudu’.

Tulistamisjuhtum klaariti ära kohtuväliselt ja Torgerile määrati karistuseks viis kuud vangistust.

Endine kapolane, Partsi on-off abikaasa Tikerpe oli hiljem koos Panoviga uurimise all viis ja rohkemgi aastat, kuni lõpuks bravuurikalt alanud altkäemaksuprotsess liiva jooksis ja mehed õigeks mõisteti. Tikerpe tituleeris seepeale Eesti õigussüsteemi emotsionaalselt ‘õigusmaffiaks’.

Injuria non excusat iniuriam

Allikad: ajakirjandus

Posted in inimröövid, kadunud, kuriteod, uudised

Liibanonis röövitud eestlased Youtube videol

Nüüd on postitatud Youtube video kus eestlased paluvad inglise keeles et Prantsusmaa, Liibanon, Saudi Araabia ja Jordan teeks kõik röövitute päästmiseks. Eesti võimude poole ei pöörduta.
Paet kinnitab endiselt et ühtegi konkreetset nõudmist pole.

‘Paraku pole teada, millal see on tehtud,» sõnas Paet. «Seitse meie inimest on peal, kuid juures pole aega, millal filmitud. Pole ka ühtegi nõudmist ja seda, kes on röövijad.’

Videol esitatu põhjal on näha et õhkkond ei ole ähvardav, ei ole näiteks näha taustal maskides relvadega islamifanaatikuid või araabiakeelset sõnumit, nagu me sarnaste juhtumite puhul oleme harjunud nägema.
Mehed paistavad olevat hea tervise juures, kuigi tugevas stressis. Ei ole ka näha et eestlaste kallal oleks vägivalda tarvitatud, ilmselt neid otse vaenlasteks ei peeta.
Anvelt arvab et nõudmised on esitatud kuid avalikkusega seda pole jagatud.
Kahjuks poliitilistele nõudmistele vastutulekut on aga veel vähem loota kui lunaraha nõudele.

Kui nõudmised puudutavad näiteks Liibüat, siis eile alles rääkis EL välispoliitika juht Ashton Al-jazeera kanalile et Euroopa Liit on valmis ka kuni 1000 sõdurit Liibüasse viima, humanitaarse abi sinna toimetamiseks.