9-aastase Varvara juhtum

9-aastane Varvara kadus Narvas mõni päev tagasi ja tema vägivallatunnustega surnukeha leiti täna tema kodu lähedalt jäähalli juurest. Tüdruku surnukeha oli riieteta ja ta oli maetud lume alla.

Pildil Varvara Ivanova

Politseiameti peadirektor Raivo Küüt ütleb Delfis et juhtum on erakordne ja midagi sellist pole Eestis varem juhtunud. Kes on lugenud endise prokuröri Heino Tõnismägi mälestusi ‘Ajaroimad’ , teab et see ei pea paika. Taolised juhtumeid tuleb Eestis tõesti ette haruharva. Ometi on olnud selliseid juhtumeid ka varem.

Lapseröövijuhtum leidis aset aastal 1968, kus 8-aastane Dagmar kadus Tallinna linnast päise päeva ajal, nagu vits vette. Tema surnukeha leidsid juhuslikud möödakäijäd Rocca Al Marest. Lapse röövijaks osutus siseministeeriumi töötaja. Teda karistati surmanuhtlusega, mis ka täide viidi.  link

Aastast 1989 on teada juhtum kus lapserööv osutus lavastuseks. 2-aastane Mailis kadus Pärnu-Jaagupi lähedalt Ertsma külast ja tema surnukeha leiti tiigist samal päeval. Siis kahtlustas politsei või tollal miilits) tshuvassist naabrimeest, kuid tüdruku pere ja lähisugulasi üle kuulates langes kahtlus tüdruku emale, kes ka teo üles tunnistas. Ta tekitas ka tüdrukule vigastusi, mis viitasid vägistamisele. Tüdruku olevat ta tapnud ‘raevuhoos’. Teda karistati 8 aastase vangistusega.

Taolised kuritegude uurimine on alati väga keeruline. Eesti politseil puudub tõenäoliselt kogemus ja oskus antud kuriteo kiireks avastamiseks.

Hetkel uuritakse kuritegu vabaduse võtmisena ja lahkamine tulemustest selgub täpne paragrahv. Hetkel ei ole siiski kahtlust, et tegemist on mõrvaga. Võttes arvesse et tüdruk oli maetud lume alla ja tema surnukeha oli alasti, ei saa juhtumit õnnetusjuhtumina või loomuliku surmana kuidagi kvalifitseerida. Kui tüdruk suri vägivalla tõttu, on tegu tapmisega igal juhul.

Et raskendavana asjaoluna võib pidada ohvri vanust, samuti võimalikku seksuaalrünnakut, peaks tegu minema mõrvaparagrahvi alla, kus tegijat ootab eluaegne vangakaristus, mis Eestis on miinimum 30 aastat, kui president kurjategijale varem armu ei anna (seni pole seda ükski president eluaegsete puhul teinud).

Esimesena sammuna peaks läbi kammima piirkonnas elavad pedofiilid ja seksuaalkurjategijad. See ei peaks keeruline olema, arvestades et enamik on politseiregistris.

Suhteliselt ebatõenäoliseks tuleb pidada väiteid, et tüdruku surnukeha on alles hiljem leidmispaigale toodud. Kui linn oli täis vabatahtlikke, kes liikusid ka öösel, siis vaevalt kurjategijal oleks olnud julgust surnukehaga avalikus paigas toimetada. Ei oska öelda, kas tüdruku otsingutel kasutati koeri, kuid lume alt ei saa koerad alati lõhnajälge, nii et tüdruku laip on olnud ilmselt samas kohas kogu aeg.

Foto Postimees

Ühe versioonina uuritakse lapse kadumisjuhtumite puhul rutiinselt, kas nö lapserööv ei ole lavastus ja kas laste vanematel või teistel pereliikmetel pole süüd lapse kadumises. Laps on tapetud arvatavalt kusagil mujal, kuid kuriteopaik ei ole teada. Vähemalt meedias avaldatud piltide põhjal ei ole küll näha et politseinikud laiba leidmiskohal põhjalikku tööd oleks teinud, otsides DNA jälgi jne (Loomulikult on siin võimalus et jäähalli juurest leidub kellegi DNA, kes pole üldse kuriteoga seotud, vaid on näiteks tüdruku otsingutel kaasa löönud. Kõik see teeb kurjategija tabamise veelgi keerilisemaks.) Samuti ei ole teada, et lapse kodu oleks üle vaadatud. Politsei pole ühtegi versiooni välistanud, kuid kuna on sissetoodud nö Venemaa liin – kuigi pole mingit põhjust uskuda, et kurjategija oleks Venemaalt – siis võib arvata, et uurimine on üsna ummikus.

Liibanonis röövitud eestlased Youtube videol

Nüüd on postitatud Youtube video kus eestlased paluvad inglise keeles et Prantsusmaa, Liibanon, Saudi Araabia ja Jordan teeks kõik röövitute päästmiseks. Eesti võimude poole ei pöörduta.
Paet kinnitab endiselt et ühtegi konkreetset nõudmist pole.

‘Paraku pole teada, millal see on tehtud,» sõnas Paet. «Seitse meie inimest on peal, kuid juures pole aega, millal filmitud. Pole ka ühtegi nõudmist ja seda, kes on röövijad.’

Videol esitatu põhjal on näha et õhkkond ei ole ähvardav, ei ole näiteks näha taustal maskides relvadega islamifanaatikuid või araabiakeelset sõnumit, nagu me sarnaste juhtumite puhul oleme harjunud nägema.
Mehed paistavad olevat hea tervise juures, kuigi tugevas stressis. Ei ole ka näha et eestlaste kallal oleks vägivalda tarvitatud, ilmselt neid otse vaenlasteks ei peeta.
Anvelt arvab et nõudmised on esitatud kuid avalikkusega seda pole jagatud.
Kahjuks poliitilistele nõudmistele vastutulekut on aga veel vähem loota kui lunaraha nõudele.

Kui nõudmised puudutavad näiteks Liibüat, siis eile alles rääkis EL välispoliitika juht Ashton Al-jazeera kanalile et Euroopa Liit on valmis ka kuni 1000 sõdurit Liibüasse viima, humanitaarse abi sinna toimetamiseks.

Kas Liibanonis röövitud eestlastel olid ‘halvad kavatsused’?

Röövitud eestlaste leidmiseks on Liibanoni võimud teinud vägagi suuri jõupingutusi, kammitud on läbi ‘küla küla haaval’ kuid seni tulemusteta.

Väliminister Paet väisab taas Liibanoni, kohtudes seal Liibanoni presidendi ja ka teiste riikide esindajatega ja tema kinnitusel on eestlaste leidmine Liibanoni jaoks prioriteet number üks.

Poliitikud räägivad ikka seda, mida nad peavad rääkima ja tegelikult on uurimine, kuigi vahepeal on süüdistuse saanud ca 10 inimest, ummikus.

ÜRO eriesindaja Williams ütles eelmisel nädalal kohtumisel Liibanoni võimudega ja samuti Hizbollah esindajatega et ‘Estonians came with no ill intent’ ehk siis maakeeli eestlased ei tulnud Liibanoni kurjade plaanidega. Väga huvitav kommentaar, mis ilmus ka suurte pealkirjadena Liibanoni pressis, ilmselt on selliseidki kahtlusi eestlaste kohta olemas.

Eestlaste käitumine oli tõesti pehmelt öeldes kummaline, Bekaa org on suhteliselt rahutu paik, seal tegutsevad nii kohalikud relvastatud jõugud kui ka mitmed militaarsed ja vähem militaarsed rühmitused, nagu Hizbollah, paar palestiinlaste rühmitust jne Seda imelikum et eestlased oma turvalisusele vähimatki rõhku ei pööranud. .

Süüria ja Liibanoni vahelised pinged on teada vähegi välismaailmaga kursis olevale inimesele, Süürias on olukord pingeline, viimastel päevadel on  CNN andmetel meeleavaldustes surma saanud kümneid ja kümneid inimesi Homsi ja Talbisa linnades  link

Seega kui eestlased on Süürias, võib koostöö sealsete võimudega olla vägagi keeruline, kindlasti ei pea Süüria võimud Eestit just sõbralikuks riigiks, kes on NATO riik ja NATO on hetkel seotud sõjategevusega Liibüas sealsete võimude ohjeldamiseks. Kõige tõenäolisemalt ütleb Süüria et tegemist on Liibanoni siseasjaga.

Seega eestlaste nö üle piiri saalimist kahe riigi vahel ei saa pidada just läbimõeldud tegevuseks, väidetavalt võeti eestlased sihikule just Süürias.Võimalik et eestlaste nii pikk kinnihoidmine tähendab, et nad loodetakse ‘rääkima panna’

ÜRO erisaadik ei täpsustanud millistele ‘halbadele kavatsustele’ kui üldse, on eestlaste puhul viidatud, teatav liigne enesekindlus ja võibolla isegi üleolev suhtumine võis aga tõesti tähelepanu äratada. Muidugi on olnud üllatavaid spekulatsioone et kogu röövimissaaga on lavastus, aga ühtki tõendit selle kohta pole ja vaevalt mehed ise oleksid oma lähedased teadmatusse jätnud. Siiski võimalikest ‘otsekontaktidest’ lähedastega on sahistatud. Keegi ei eeldagi et eestlastel olid ‘parimad kavatsused’, see ei oleks eestlastele lihtsalt loomuomane. Naiivsusest, mida mõnikord Lääne turistidele omistatakse, me eestlaste puhul, kellest paljud Venemaa avarused risti põiki läbi sõitnud, me rääkida ei saa. Sest see keskkond on siiski teistsugune, kust nemad nt Briti ja Ameerika turistid, tulevad. Kui aga uljad noored mehed soovisid tähelepanu, siis väikeses Eestis on see neile garanteeritud, maailma pressis on aga juhtum leidnud vähe kajastamist.Kuid kas sellest reisist saab nende elu suurim seiklus, millest lastelastele rääkida, see paistab hetkel vägagi suure küsimargi all.

Bekaa org

Kõige rohkem on olnud spekulatsioone röövijate motiivide asjus, mingeid poliitilisi põhjuseid hetkel ei ole teada.

Lunarahanõue mis nagu esitati, on äärmiselt küsitav, esiteks on see liiga riskantne ja aitab ka kurjategijate jälile, kui nõude asjus hakatakse röövlitega läbirääkimisi pidama. Kuna kõik muud liinid on jooksnud liiva, siis võib olla see ongi veel ainus võimalus. Röövijate seisukohalt on seitsme mehe peitmine ja võimalik transportimine vägagi tülikas ettevõtmine, ilma tähelepanu äratamata.

Seoses rööviga on kahtlemata palju infot mida avalikkusega ei jagata.

Aga üle korrata tasub siiski: olukord ei ole kuigi roosiline. Ka halvimaks tuleb valmis olla.

Pildid. Postimees.ee

Liibanonis röövitud Eesti jalgratturid

Liibanonis röövitud seitse Eesti jalgratturit, saabusid Liibanoni 15. märtsil. Kolm päeva hiljem sõitsid nad Süüriasse ning naasid eile. Mehed ületasid piiri kohaliku aja järgi kella 16 paiku.
Matkajad rööviti pärast piiri ületamist, kuid täpne aeg ei ole teada.
Pealtnägijate sõnul sunniti eestlased kaubikutesse relvastatud meeste poolt kes kandsid maske.
Beirutis töötav ajakirjanik arvab, operatsioon oli ette planeeritud, nõudis olulisi ressursse ja tõenäoliselt olid eestlased jälgimise all juba Süürias.

ERR teatas täna hilisõhtul viidates kohalikele allikatele kes omakorda tsiteerisid Liibanoni julgeoluku allikaid, et võimalik et eestlased on toimetatud Süüriasse.

Uudisteportaal nowlebanon.com teatel ütles üks anonüümseks jäänud Liibanoni julgeolekutöötaja, et röövijatel oli eestlaste röövimiseks välja töötatud “spetsiifiline julgeolekuplaan”.
Ta lisas, et eestlased võivad viibida Palestiina võitlusorganisatsioonile PFLP-GC kuuluvas Qosaya või Ain al-Bayda laagris.

On spekuleeritud selle üle, kas eestlaste röövimine võib olla seotud eelmisel kuul Ukrainas kaduma läinud Palestiina inseneri juhtumiga, kes seal väidetavalt arreteeriti Iisraeli salateenistuse Mossadi poolt. Väidetavalt soovivad palestiinlased inseneri vabastamist ja eestlasi võidakse kasutada nö vahetuskaubana.

Palestiinlaste rühmitused on aga varem teatanud et nad ei ole eestlaste röövimisega seotud.
Kadumaläinud eestlasi otsib nii armee kui politsei, Zahle piirkonnas on läbi otsitud ka mitmeid maju, ütlen Beirutis töötav ajakirjanik Patrick Galey.

Olenemata, sellest mis võisid olla röövijate motiivid, ütleb toimetaja kes mäletab Lääne turistide röövimisi aastatel 1982-1990 Liibanonis, ‘et eestlaste seisukohalt on olukord väga keeruline’.

Välisminister Paet ütleb, et röövijatega ei ole kontakte olnud, samuti ei ole nad esitanud mingeid nõudmisi.

Pildid. Postimees.ee
ERR uudised